Täna hommikul ärkasin hilja, kuid ikka oli väsimus kontides. Aknast vaatasid vastu porilombid ja plöga, mis kunagi oma hiilgeaegadel oli olnud lumi. Taevas oli sombune ja paksu pilvekatte alla mattunud, ükski kiir ei pääsenud läbi mulle valgust ja sära tooma.
Nii ma siis tolgerdasin mööda korterit ringi kuni tuli Vero külla. Meeleheitel ja nutune. Hea meel Kerti pool ajutise korteri leidmisrõõmu oli varjutanud Mõisavahe tänava kahtlase maitse ja omadustega vesi, mis oli kasvatanud tema näole punnikeste armee. Väga hull asi polnud, ainult natukene krobeline ja veidi punakas nägi välja, aga preili Pussakäära (Kauri sõna pusa kohta) heidutas see väga.
Nüüd ta vast saab aru, mis tunne on minul ilma meigita ringi liikuda ega noomi iga kord kui ma selle kaitsva kihi peale kannan.
Amma heitis peale oma arstipilgu ja soovitas mingeid imetablette ja näopuhastus salvrätikuid, mida me kohe ka ostma tõttasime. Peale seda kiirustasin Roli poole teda lohutama ja korraks kaissu akusid laadima, enne kui Veroga korterit vaatama läksime. Vapustav asukoht ei osutunud piisavaks, sest korter ise oli tilluke ja kole ning omanik soovis üürilisi vähemalt kaheks aastaks. Nii palju siis sellest.
Peale ebaõnnestunud pesapunumiskatset töllerdasime natukene niisama kolmekesi (Kaur lõi kah kampa) enne kui igaüks oma teed läks. Mina kõndisin jalgu järele lohistades ja haigutades taani keelde, kuid magamajäämise kartus ei osutunud õigustatuks, õppisime jälle uusi sõnu ja väljendeid ning keele väänamine osutus ülimalt virgutavaks ja tujutõstvaks tegevuseks. Kodus helistas mulle veel emme, ütles, et ma olen kaunis, tubli ja tark. Sellest on mul siiamaani nii hea tunne ja nüüd katsun seda positiivset emotsiooni kuidagi efektiivselt ära kasutada.. nt. kreeka keele sõnade päheõppimiseks, sest homme on töö.
No comments:
Post a Comment