Maalihommik ja needitamine

Nii.. tänahommikune saavutus oli siis Alice. Sai selline õrnake, aga teda tuleb veel kõpitseda ja värvida. Vähemalt algus on tehtud. Rolile ei meeldinud see, et ta absinti välja kallab, aga lugedes läbi Alice Imedemaal, arvan, et ta oleks täiesti võimeline seda tegema. Peale igasuguseid kahtlaseid seiklusi, nägemuste nägemist, kasvamist ja kahanemist ning vaimset segadust, oleks mina küll üritanud ühe selle põhjustajaga lõpparve teha. Pealegi oli tal lisaks absindile ju ka seen, mida ta aeg-ajalt näksis. Tore lugu. Vesipiipu tõmbav ussike, rääkivad ja segaduses loomad, narkootikumiuimas tüdruk ja mida kõike veel. Imelik, et selline laksujutt nii populaarseks on saanud ja seda eriti lastejutuna, hehee.



Peale niisama möllamist ja kiiret hommikusööki asusime teele Sirla mehe Junni poole, et Rolile uut kulmuneeti teha (üks tal juba on seal..). Roli sõjardist sõber Madis e. Pätsa on needitamises juba vana tegija ja oli kõik oma vidinad kaasa võtnud ja valmis verevalamiseks.
Junni pleiss oli täitsa armas, selline pisikene tuba kaminaga, aga väga lahe ja hubane. Kui me sinna jõudsime (jäime natukene hiljaks, sest ma pani Roli needikarbi kusagile kindlasse kohta, ega leidnud seda enam üles, niiet otsimisele kulus omajagu aega..) olid kõik juba seal ja kärmelt asuti tegutsema. Paari täpse liigutusega oli Rolil neet kulmus ja kõik olid õnnelikud.


Peale natukene veritsemist ja nii imetlesime veidi Sirlat ja uurisime ta raseduse kulgemise kohta enne kui pikali viskasime ja mingit filmi vaatama hakkasime. See oli suhteliselt igav, niiet kui terve kari mehi ja selline.. eem.. purjus moega koer toakesse sisse sadasid, jäeti see tegevus pooleli. Nad jõid natukene viina (mida nad olid silmnähtavalt terve päev juba teinud, hehe) ja siis vaatasime hoopis üht reisivideot, mis osutus kordi huvitavamaks kui eelnenud film. Et vältida segadusi, ütlen igaks juhuks, et need purjardid olid täitsa lahedad ja parmudest oli asi kaugel.

Varsti hakkasime aga liikuma, Rol läks oma koju ja mina oma koju (üle pika aja). Saapad said äbi löga ja vee tatsamisest täiesti läbimärjaks ja ma kahetsesin sügavalt, et ma endale kummikuid soetanud pole. Nüüd on neid igasuguseid, ühed lahedamad kui teised. Kohe kui kusagilt raha saan, ostan ära. Koju jõudes nautisin vannimõnusid ja sooja vett ning nüüd lürbin kohvi ja mõlgutan igasuguseeid mõtteid. Ei viitsiks täna üldse enam välja minna. Aga peab valima minema. Ja Roli poole peaks kah veel õhtul minema ja hüvasti jätma järjekordseks nädalaks. Oeh. Eks näis, mis saab.